Veekogu kui elukooslus

Elukoosluse moodustavad ühes ja samas kohas elavad organismid.
Tootjad - Tootjad on taimed, nad toodavad eluta ainest eluks vajalikku ainet
Tarbijad - Tarbijad on kõik loomad. Loomad vajavad taimede elus ainet, sellepärast söövad loomad ka taimi. Taimtoidulisi loomi söövad omakorda loomtoidulised loomad.
Lagundajad - Toituvad surnud loomadest ja ka väljaheidetest. Nad lagundavad surnud taimi, loomi.
Toiduahel - Loomadest koosnev ahel. Näiteks: ainurakse vetika sööb ära keriloom, tema sööb omakorda ära särg, särje sööb tavaliselt ära haug, ja haug võib olla söögiks saarmale.
Toiduvõrk - Paljud loomad söövad erinevat toitu. See näitab toiduahelast paremini toitumisseoseid.

Järvevee omadused

Järvevee omadused, läbipaistvus ning temperatuur, sõltuvad selles, kui kiiresti järvevesi vahetub. Väikesed metsajärved on harilikult läbipaistvad. Madalates ja suure pindalaga järvedes on vesi ühtlase temperatuuriga, sest nendes järvedes lained segavad vett omavahel. Kõige vähem paistavad läbi rabajärved oma musta vee tõttu.
 Järvede vesi vahetub eri kiirusega. Kui järve voolab jõgi ja voolab ka välja, siis seda nimetatakse läbivooluga järveks. Lähtejärveks nimetatakse järve, kust jõgi voolab ainult välja. Vett tuleb juurde ainult allikatest. Seega on sellises järves veevahetus väga aeglane. Eestis on ka umbjärvi. Sinna voolavad sisse kraavid ja ojad, aga sealt vett välja ei voola. Vesi vajub põhja annab juurde põhjavett. 
 Järvi on erisuguseid. Järved, mis on läbipaistvad ja puhtad, on vähetoitelised järved. Selliseid järvi on vähe. Palju on aga läbivoolga järvi. Sellised järved on toitainete rikkad.

Eesti Järved On Eriilmelised

Lõuna-Eesti
Kõige künklikumad alad: läbisegi ja erineva suurusega küngaste vahel on väikesed järved, mis on kohati väga sügavad. Üks ilusaimaid selliseid on pühajärv. Selle piirkonnas asub ka Eesti sügavaim järv Pühajärv.
Sakala kõrgustikul on hoopis leivapätsi kujulised künkad. Nendes
alades on kõige tuntum järv Viljandi järv.

 Lääne-Eesti
 Lauged ja siledad alad, sest kunagi oli terve Lääne-Eesti merevee all, mis oli väga tasane. Sellepärast on nendel alades järvi vähe. Seal aga maapind kerkib ja saared, mis olid lahe või mere lähedal, muutuvad hoopis poolsaarteks. Lahel katkeb ühendus merega ja lahest saab järv. Neid tekib järjest juurde.

 Saaremaa
Saaremaal asub väga tuntud Kaali järv. See tekkis umbes 2600 aastat tagasi meteoriidi kokkupõrke mõjul.

 Kesk-Eestis
Järved on piklikud ja pikad. Seda sellepärast, et mandrijää liikus ja kulutas piklikud lohud maasse. Nendesse lohkudesse voolas vesi ja sinna tekkisidki järved. Üks selliseid on näiteks Saadjärv.

Järv

Järved asuvad lohkudes. Järved saavad oma vee sademetest, Järve voolavatest jõgedest, põhjaveest, ojadest ja kraavidest. Eestis on umbes 1200 järve, kuid koos rabajärvedega lausa 20 000 järve.
 Eesti järved on tekkinud mandrijää liikumisega.  Jää kulutas maapinda ja süvendas juba enne olemas olnud lohke sulavesi vajus lohkudesse ja siis tekkiski järv. Enamik Eesti järvi on mandrijää sulamisvete jäänused. Kuigi Eestis on palju järvi, siis need paiknevad väga ebaühtlaselt.

Eesti Jõed On Eriilmelised

Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab kunagi Läänemerre. See, kas vee tee kulgeb ümber künkaid või voolab tasasel alal, muudabki Eesti jõed erinevaks.
 Kagu-Eesti jõed on väga käänulised kõrgustikkude vahel. Need jõed voolavad kõigepealt Peipsi järve, ja sealt edasi Narva jõe kaudu Soome lahte.
 Lääne-Eesti jõed Pärnu ja Kasari kulgevad aeglaselt väga tasasel alal. Nende jõgede servad on soised, sest vihmavesi ei jõua jõkkesk-Eesti metsadest ja rabadest. Nende jõgede jooks on väga aeglane. Põhja-Eesti jõgedel on v minna ja vajuvad maapinda, mis moodustab selle liiga niiskeks.
 Põhja-Eesti jõed algavad keäga vähe lisajõgesid ja ka nende valgala on palju väiksem kui lõuna- ja lääne-Eesti jõgedel.

Jõe Teekond Lähtest Suudmeni

Mõni jõgi on kiire vooluga, mõni aeglase vooluga. Voolukiirus sõltub sellest, kas jõe lähe asub tasasel ala või kõrgendikul. Mida suurem on jõe langus, seda kiirema vooluga on jõgi. Voolukiirus on erinev ka Jõesängi ühes ja samas kohas. Vesi on pinnal kiirema vooluga kui põhjas, samuti on kiirem vool jõe keskel, kui kallaste lähedal.
 Jõgi ei voola kunagi otse, vaid jõgi rajab tee ümber mägede, küngaste. Mõnikord leiab jõgi endale uue voolutee. Vahel piisab uue voolutee leidmiseks ühest üleujutusest. Vana vooluteed nimetatakse Soodiks.

Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu sama võrdse protsendiga nii lumest, vihmast kui ka põhjaveest. Ala, millest vesi ühte jõkke kokku koguneb, nimetatakse valgalaks. Mida suurem on valgala, seda rohkem on peajõe ümber ojasid ja jõekesi. Mäe pealt ei voola vesi kummageli poole jõkke. Seda nimetatakse veelaheks. Kevadel, kui jää sulab, on jõgedel suurvesi, suvel, kui päike lõõmab, siis vesi aurustub ja seda nimetatakse madalveeks.

Jõgi

Jõgi on veekogu, mis on maapinda kulutanud oru. Oru sügavaimas osas lookleb veesäng - vee voolamine kõrgemalt madalamale. Jõgi saab alguse ojast. Jõe algust nimetatakse lähe. Jõe lõpp ehk suue asub seal, kus jõgi voolab merre või suuremasse jõkke. Jõgi ei voola kinagi üksinda, alati on lähedal lisa ja harujõed.

Vee Kasutamine

Vesi on asendamatu loodusvara, mida one vaja kõikidel organismidel. Kõige rohkem vett kulub põllumajanduses, tööstustes ja koduses majapidamises. Eestis joogi-, tarbeveest on põhjavesi 70% ja veekogudest 30%. Tallinlaste vesi tuleb ülemiste järvest.
 Reovesi on vesi, mis on mingil moel saastunud. Enamus reoveest läheb reoveejaamadesse. Reovett puhastatakse reoveejaamas järgmiselt
1.Sõelumine
2.Lisatakse aineid, mis hävitavad haigused
3.Setitamine
4.Filtreerimine
5.Vesi läheb loodusesse, taimed puhastavad edasi.

Põhjavesi

Eesti pinnale langeb aastas vee ja lumena üle poole meetri paksune veekiht. Maa sisse pika aja jooksul kogunenud vesi on põhjavesi. See vesi on mage. Põhjavee pind ei ole alati ühel ja samal kõrgusel.

 Vettpidava veekihini vajunud vesi Otsib kohta, kuhu edasi liikuda ja tavaliselt leiab selle tee, voolates allikana maapinnale. Nähtust, kus vihmavesi imbub maase ja lahustab seal kivimeid, on karstumine. Mage põhjavesi on oluline taimedele, inimestele ja loomadele.

Kapillaarsus

Sulle võib tunduda, et vesi liigub ainult ülevalt alla. Tegelikult liigub vesi ka alt ülesse. Vee molekulid märgavad toru, kleepuvad selle seinale ja tõmbavad kaasa teisi molekule. Samal ajal peavad molekulid saama hakkama ka raskusjõuga. Peenemates kapillaarides on molekulidel lihtsam liikuda ja kõrgemale ronida.

Pindpinevus Ja Märgumine

Kui panna vette vaikselt kirjaklamer, siis see ei vaju põhja.Kui seda lähemalt vadata, siis oleks vee peal nagu kile. Selle nimi ongi Pindpinevus. Pindpinevus hoiab ka veetilka ümarana  Kui inimene läheks vihma kätte, saaks ta märjaks.. Veelinnud ei saa märjaks, sest neil on Sulestikul rasvakiht. Kui aga lind puutub kokku naftaga, siis enam sulestik ei pea, kuna nafta tungib läbi sulestiku. Lind võib selletõttu surra.

Vee Soojuspaisumine, Vee Soojenemine Ja Jahtumine

Harilik termomeeter ehk kraadiklaas näitab õhu, vee või keha soojust. Kraadiklaasis keskel asub toru, mille allosas on vedelik. Mida madalam on temperatuur, seda madalamale vedelikusammas langeb. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgemale vedeliku sammas tõuseb.
 Kui tahetakse keeta vett, siis seda nõud soojendatakse alati altpoolt. Seda sellepärast, et soojenev vesi paisuv ja muutub hõredamaks, siis ka omakorda kergemaks. Soe vesi tõuseb üles ja külm vesi läheb alla ja siis sppjeneb ka külm vesi.

Tahke, Gaasilise Ja Vedela Aine Omadused

Tahke, gaasiline ja vedel olek ei ole iseloomulikud ainult veele, vaid ka enamikele teistele ainetele. Kõik ained hakkavad sulama eri kuumustel. Näiteks vesi hakkab vedelduma 0 kraadi juures, raud aga alles 1535 kraadi juures. Tahkes olekus on molekulid tihedasti koos ega saa eriti palju liikuda. Sellepärast hoiavad tahked ained kindla kuju. Vedelas olekus on molekulid üksteisest kaugemal ja saavad rohkem liikuda.
Vedelikke on võimalik võrrelda ka voolavuse järgi Näiteks õli voolab aeglasemalt kui vesi, eeter aga veest kiiremini.

Ainete olekud ja Nende muutumine

Vesi esineb tahkes, gaasilises ja vedelas olekus. Tavaline joogivesi on vedelas olekus. Looduses leiduv pole puhas, vaid looduses on vesi lahusena. Kui vett potis soojendada, hakkab kohe varsti auru tõusma. 100 kraadi lähedal hakkab vesi keema. Siis aurustub vesi kiiresti. Veeaur on vee gaasiline olek.

 0 Kraadi juures hakkab vesi tahkeks muutuma. Seda kutsutakse jääks.

 Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Ainete ühest olekust teise olekusse minekuid nimetatakse:

• Aurumine
• Tahkumine
• Kondenseerumine

Vee omadused

Vee molekulide ehitus annab veele need omadused mille järgi me vee ära tunneme. Ained tunneme lihtsalt ära maitse, lõhna ja värvuse järgi. . Merevees on soola palju, kuigi seda ei näe. Sool on seal vees lahustunud kujul.
 Kuigi vesi on hea lahusti, on siiski aineid mis vees ei lahustu. Näiteks liiv, kivid , metallid, ka õlid ja rasvad.

Vesi Kui Aine

Kõik, mis on meie ümber, koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on vesi, raud, suhkur jne. Ained koosnevad väikestest osakestest - Aatomitest. Osa aineid on algaineteks. Neid kutsutakse elementideks. Maakeral on 98 looduslikku elementi.
 Vee molekul koosneb kahe elemendi vesinik ja hapnik aatomitest. Üks hapniku aatom seob kahte vesiniku aatomit. Sellepärast märgitakse see H2O.

Veeta Ei Saa

Veeta ei saa, kuna vett vajavad ellujäämiseks kõik taimed ja loomad. Maakerast katab peaaegu kolmveerand vesi. Kogu maailma veest 97% on soolane ja 3% mage. Organismid soolast vett aga juua ei saa. Kõige rohkem leidub magedat vett jääs ja lumes. Juua saame ka põhjavett.
 Inimene tarvitab vett iga päev. Täiskasvanud inimene eraldab päevas keskmiselt 2,5 liitrit vett. Inimese pehmetes kehaosades on vett umbes 75%. Kõige rohkem vett leidub ajus. Kõige vähem on aga hammastes ja luudes. Vesi aitab inimesel:

•  Hoida kehatemperatuuri 
• Teha verd piisavalt vedelaks, et see saaks soontes voolata.
• Vesi ,,Õlitab´´ meie liigeseid.
• Süljes leiduv vesi aitab suud hoida niiskena.
• Uriiniga ajame kehast välja jääkained, mis on kahjulikud.

Proovipostitus

Lihtsaltpostitus