Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu sama võrdse protsendiga nii lumest, vihmast kui ka põhjaveest. Ala, millest vesi ühte jõkke kokku koguneb, nimetatakse valgalaks. Mida suurem on valgala, seda rohkem on peajõe ümber ojasid ja jõekesi. Mäe pealt ei voola vesi kummageli poole jõkke. Seda nimetatakse veelaheks. Kevadel, kui jää sulab, on jõgedel suurvesi, suvel, kui päike lõõmab, siis vesi aurustub ja seda nimetatakse madalveeks.