Lõuna-Eesti
Kõige künklikumad alad: läbisegi ja erineva suurusega küngaste vahel on väikesed järved, mis on kohati väga sügavad. Üks ilusaimaid selliseid on pühajärv. Selle piirkonnas asub ka Eesti sügavaim järv Pühajärv.
Sakala kõrgustikul on hoopis leivapätsi kujulised künkad. Nendes
alades on kõige tuntum järv Viljandi järv.
Lääne-Eesti
Lauged ja siledad alad, sest kunagi oli terve Lääne-Eesti merevee all, mis oli väga tasane. Sellepärast on nendel alades järvi vähe. Seal aga maapind kerkib ja saared, mis olid lahe või mere lähedal, muutuvad hoopis poolsaarteks. Lahel katkeb ühendus merega ja lahest saab järv. Neid tekib järjest juurde.
Saaremaa
Saaremaal asub väga tuntud Kaali järv. See tekkis umbes 2600 aastat tagasi meteoriidi kokkupõrke mõjul.
Kesk-Eestis
Järved on piklikud ja pikad. Seda sellepärast, et mandrijää liikus ja kulutas piklikud lohud maasse. Nendesse lohkudesse voolas vesi ja sinna tekkisidki järved. Üks selliseid on näiteks Saadjärv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar