Järvevee omadused

Järvevee omadused, läbipaistvus ning temperatuur, sõltuvad selles, kui kiiresti järvevesi vahetub. Väikesed metsajärved on harilikult läbipaistvad. Madalates ja suure pindalaga järvedes on vesi ühtlase temperatuuriga, sest nendes järvedes lained segavad vett omavahel. Kõige vähem paistavad läbi rabajärved oma musta vee tõttu.
 Järvede vesi vahetub eri kiirusega. Kui järve voolab jõgi ja voolab ka välja, siis seda nimetatakse läbivooluga järveks. Lähtejärveks nimetatakse järve, kust jõgi voolab ainult välja. Vett tuleb juurde ainult allikatest. Seega on sellises järves veevahetus väga aeglane. Eestis on ka umbjärvi. Sinna voolavad sisse kraavid ja ojad, aga sealt vett välja ei voola. Vesi vajub põhja annab juurde põhjavett. 
 Järvi on erisuguseid. Järved, mis on läbipaistvad ja puhtad, on vähetoitelised järved. Selliseid järvi on vähe. Palju on aga läbivoolga järvi. Sellised järved on toitainete rikkad.

Eesti Järved On Eriilmelised

Lõuna-Eesti
Kõige künklikumad alad: läbisegi ja erineva suurusega küngaste vahel on väikesed järved, mis on kohati väga sügavad. Üks ilusaimaid selliseid on pühajärv. Selle piirkonnas asub ka Eesti sügavaim järv Pühajärv.
Sakala kõrgustikul on hoopis leivapätsi kujulised künkad. Nendes
alades on kõige tuntum järv Viljandi järv.

 Lääne-Eesti
 Lauged ja siledad alad, sest kunagi oli terve Lääne-Eesti merevee all, mis oli väga tasane. Sellepärast on nendel alades järvi vähe. Seal aga maapind kerkib ja saared, mis olid lahe või mere lähedal, muutuvad hoopis poolsaarteks. Lahel katkeb ühendus merega ja lahest saab järv. Neid tekib järjest juurde.

 Saaremaa
Saaremaal asub väga tuntud Kaali järv. See tekkis umbes 2600 aastat tagasi meteoriidi kokkupõrke mõjul.

 Kesk-Eestis
Järved on piklikud ja pikad. Seda sellepärast, et mandrijää liikus ja kulutas piklikud lohud maasse. Nendesse lohkudesse voolas vesi ja sinna tekkisidki järved. Üks selliseid on näiteks Saadjärv.

Järv

Järved asuvad lohkudes. Järved saavad oma vee sademetest, Järve voolavatest jõgedest, põhjaveest, ojadest ja kraavidest. Eestis on umbes 1200 järve, kuid koos rabajärvedega lausa 20 000 järve.
 Eesti järved on tekkinud mandrijää liikumisega.  Jää kulutas maapinda ja süvendas juba enne olemas olnud lohke sulavesi vajus lohkudesse ja siis tekkiski järv. Enamik Eesti järvi on mandrijää sulamisvete jäänused. Kuigi Eestis on palju järvi, siis need paiknevad väga ebaühtlaselt.

Eesti Jõed On Eriilmelised

Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab kunagi Läänemerre. See, kas vee tee kulgeb ümber künkaid või voolab tasasel alal, muudabki Eesti jõed erinevaks.
 Kagu-Eesti jõed on väga käänulised kõrgustikkude vahel. Need jõed voolavad kõigepealt Peipsi järve, ja sealt edasi Narva jõe kaudu Soome lahte.
 Lääne-Eesti jõed Pärnu ja Kasari kulgevad aeglaselt väga tasasel alal. Nende jõgede servad on soised, sest vihmavesi ei jõua jõkkesk-Eesti metsadest ja rabadest. Nende jõgede jooks on väga aeglane. Põhja-Eesti jõgedel on v minna ja vajuvad maapinda, mis moodustab selle liiga niiskeks.
 Põhja-Eesti jõed algavad keäga vähe lisajõgesid ja ka nende valgala on palju väiksem kui lõuna- ja lääne-Eesti jõgedel.

Jõe Teekond Lähtest Suudmeni

Mõni jõgi on kiire vooluga, mõni aeglase vooluga. Voolukiirus sõltub sellest, kas jõe lähe asub tasasel ala või kõrgendikul. Mida suurem on jõe langus, seda kiirema vooluga on jõgi. Voolukiirus on erinev ka Jõesängi ühes ja samas kohas. Vesi on pinnal kiirema vooluga kui põhjas, samuti on kiirem vool jõe keskel, kui kallaste lähedal.
 Jõgi ei voola kunagi otse, vaid jõgi rajab tee ümber mägede, küngaste. Mõnikord leiab jõgi endale uue voolutee. Vahel piisab uue voolutee leidmiseks ühest üleujutusest. Vana vooluteed nimetatakse Soodiks.