Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu sama võrdse protsendiga nii lumest, vihmast kui ka põhjaveest. Ala, millest vesi ühte jõkke kokku koguneb, nimetatakse valgalaks. Mida suurem on valgala, seda rohkem on peajõe ümber ojasid ja jõekesi. Mäe pealt ei voola vesi kummageli poole jõkke. Seda nimetatakse veelaheks. Kevadel, kui jää sulab, on jõgedel suurvesi, suvel, kui päike lõõmab, siis vesi aurustub ja seda nimetatakse madalveeks.

Jõgi

Jõgi on veekogu, mis on maapinda kulutanud oru. Oru sügavaimas osas lookleb veesäng - vee voolamine kõrgemalt madalamale. Jõgi saab alguse ojast. Jõe algust nimetatakse lähe. Jõe lõpp ehk suue asub seal, kus jõgi voolab merre või suuremasse jõkke. Jõgi ei voola kinagi üksinda, alati on lähedal lisa ja harujõed.

Vee Kasutamine

Vesi on asendamatu loodusvara, mida one vaja kõikidel organismidel. Kõige rohkem vett kulub põllumajanduses, tööstustes ja koduses majapidamises. Eestis joogi-, tarbeveest on põhjavesi 70% ja veekogudest 30%. Tallinlaste vesi tuleb ülemiste järvest.
 Reovesi on vesi, mis on mingil moel saastunud. Enamus reoveest läheb reoveejaamadesse. Reovett puhastatakse reoveejaamas järgmiselt
1.Sõelumine
2.Lisatakse aineid, mis hävitavad haigused
3.Setitamine
4.Filtreerimine
5.Vesi läheb loodusesse, taimed puhastavad edasi.

Põhjavesi

Eesti pinnale langeb aastas vee ja lumena üle poole meetri paksune veekiht. Maa sisse pika aja jooksul kogunenud vesi on põhjavesi. See vesi on mage. Põhjavee pind ei ole alati ühel ja samal kõrgusel.

 Vettpidava veekihini vajunud vesi Otsib kohta, kuhu edasi liikuda ja tavaliselt leiab selle tee, voolates allikana maapinnale. Nähtust, kus vihmavesi imbub maase ja lahustab seal kivimeid, on karstumine. Mage põhjavesi on oluline taimedele, inimestele ja loomadele.