Kapillaarsus

Sulle võib tunduda, et vesi liigub ainult ülevalt alla. Tegelikult liigub vesi ka alt ülesse. Vee molekulid märgavad toru, kleepuvad selle seinale ja tõmbavad kaasa teisi molekule. Samal ajal peavad molekulid saama hakkama ka raskusjõuga. Peenemates kapillaarides on molekulidel lihtsam liikuda ja kõrgemale ronida.

Pindpinevus Ja Märgumine

Kui panna vette vaikselt kirjaklamer, siis see ei vaju põhja.Kui seda lähemalt vadata, siis oleks vee peal nagu kile. Selle nimi ongi Pindpinevus. Pindpinevus hoiab ka veetilka ümarana  Kui inimene läheks vihma kätte, saaks ta märjaks.. Veelinnud ei saa märjaks, sest neil on Sulestikul rasvakiht. Kui aga lind puutub kokku naftaga, siis enam sulestik ei pea, kuna nafta tungib läbi sulestiku. Lind võib selletõttu surra.

Vee Soojuspaisumine, Vee Soojenemine Ja Jahtumine

Harilik termomeeter ehk kraadiklaas näitab õhu, vee või keha soojust. Kraadiklaasis keskel asub toru, mille allosas on vedelik. Mida madalam on temperatuur, seda madalamale vedelikusammas langeb. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgemale vedeliku sammas tõuseb.
 Kui tahetakse keeta vett, siis seda nõud soojendatakse alati altpoolt. Seda sellepärast, et soojenev vesi paisuv ja muutub hõredamaks, siis ka omakorda kergemaks. Soe vesi tõuseb üles ja külm vesi läheb alla ja siis sppjeneb ka külm vesi.

Tahke, Gaasilise Ja Vedela Aine Omadused

Tahke, gaasiline ja vedel olek ei ole iseloomulikud ainult veele, vaid ka enamikele teistele ainetele. Kõik ained hakkavad sulama eri kuumustel. Näiteks vesi hakkab vedelduma 0 kraadi juures, raud aga alles 1535 kraadi juures. Tahkes olekus on molekulid tihedasti koos ega saa eriti palju liikuda. Sellepärast hoiavad tahked ained kindla kuju. Vedelas olekus on molekulid üksteisest kaugemal ja saavad rohkem liikuda.
Vedelikke on võimalik võrrelda ka voolavuse järgi Näiteks õli voolab aeglasemalt kui vesi, eeter aga veest kiiremini.

Ainete olekud ja Nende muutumine

Vesi esineb tahkes, gaasilises ja vedelas olekus. Tavaline joogivesi on vedelas olekus. Looduses leiduv pole puhas, vaid looduses on vesi lahusena. Kui vett potis soojendada, hakkab kohe varsti auru tõusma. 100 kraadi lähedal hakkab vesi keema. Siis aurustub vesi kiiresti. Veeaur on vee gaasiline olek.

 0 Kraadi juures hakkab vesi tahkeks muutuma. Seda kutsutakse jääks.

 Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Ainete ühest olekust teise olekusse minekuid nimetatakse:

• Aurumine
• Tahkumine
• Kondenseerumine

Vee omadused

Vee molekulide ehitus annab veele need omadused mille järgi me vee ära tunneme. Ained tunneme lihtsalt ära maitse, lõhna ja värvuse järgi. . Merevees on soola palju, kuigi seda ei näe. Sool on seal vees lahustunud kujul.
 Kuigi vesi on hea lahusti, on siiski aineid mis vees ei lahustu. Näiteks liiv, kivid , metallid, ka õlid ja rasvad.

Vesi Kui Aine

Kõik, mis on meie ümber, koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on vesi, raud, suhkur jne. Ained koosnevad väikestest osakestest - Aatomitest. Osa aineid on algaineteks. Neid kutsutakse elementideks. Maakeral on 98 looduslikku elementi.
 Vee molekul koosneb kahe elemendi vesinik ja hapnik aatomitest. Üks hapniku aatom seob kahte vesiniku aatomit. Sellepärast märgitakse see H2O.

Veeta Ei Saa

Veeta ei saa, kuna vett vajavad ellujäämiseks kõik taimed ja loomad. Maakerast katab peaaegu kolmveerand vesi. Kogu maailma veest 97% on soolane ja 3% mage. Organismid soolast vett aga juua ei saa. Kõige rohkem leidub magedat vett jääs ja lumes. Juua saame ka põhjavett.
 Inimene tarvitab vett iga päev. Täiskasvanud inimene eraldab päevas keskmiselt 2,5 liitrit vett. Inimese pehmetes kehaosades on vett umbes 75%. Kõige rohkem vett leidub ajus. Kõige vähem on aga hammastes ja luudes. Vesi aitab inimesel:

•  Hoida kehatemperatuuri 
• Teha verd piisavalt vedelaks, et see saaks soontes voolata.
• Vesi ,,Õlitab´´ meie liigeseid.
• Süljes leiduv vesi aitab suud hoida niiskena.
• Uriiniga ajame kehast välja jääkained, mis on kahjulikud.

Proovipostitus

Lihtsaltpostitus