Ilmastik

Kõik inimesed on harjunud sellega, et ilm muutub: Kord on päikseline, kord tuuline, kord vihmane, kord udune, kord soe, kord külm. Nende kõikide ilmade keskmine seisund kindla aja jooksul ongi ilmastik.
 Eestis on äratuntavad neli aastaaega. Aastaaja saab määrata ilmastiku muutuse järgi.
Talvel on lumi, ilm on külm.
Kevadel lumi sulab, jää kaob, ilm soojeneb.
Suvi on soe, pikad päevad, valgemad ööd.
Sügisel ilm muutub külmemaks, lehed langevad puudelt.

Ilmaelemendid. Sademed.

Sademeid on erinevaid: Vihm, lumi, lörts, rahe. Igas pilves liiguvad veeauru osakesed väga kiiresti ja need põrkuvad. Seepärast iga pilv ei toogi mingit sadet. Vihm tekib, kui põrkuvad veeauru osakesed liituvad ja muutuvad raskeks ning alla sajavad. Kui pilves on külmakraadid, muutub veeaur jääkristallideks ja nende liitudes tekib lumehelves. Aga alati ei tule sademed pilvest. Kui õhk maapinna lähedal jahtub, siis veeaur kondenseerub ja tekib udu.
 Sademete paksust mõõdetakse sadememõõtjaga. See toimib nii: Sademed langevad läbi lehtri anumasse. Need kallatakse mõõteklaasi ja see mõõdetakse millimeetrites. Kui iga päev sademeid mõõta, saab arvutada sademete hulka päevas, kuus või aastas.