Pilved

Pilvi on erinevaid, ja kõik toovad erineva ilma. Kui päeval pilvi pole, siis jõuab maapinnale palju päikesekiirgust ja maa soojeneb kiiremini. Kui aga tulevad pilved, siis jõuab maale vähem päikesekiirgust ja maa soojeneb aeglasemalt. Kui aga öösel pole pilvi, siis kaob kiirgus vabalt maailmaruumi. Pilvisel ööl kaob vähem kiirgust, sest pilved takistavad. Pilvi on kolme eri tüüpi:


Kiudpilved


                                                                 





                                                            Rünkpilved












Kihtpilved

Tuule suund ja kiirus

Ilmateates alati räägitakse tuule suunast. Näiteks lõuna tuul toob sooja ilma, kirdetuul aga pilvitu taeva ja külma õhu. Hea on teada ka tuule kiirust. Mida kiirem tuul, seda rohkem kahjustusi. 5 m/s tähendab seda, et tuul liigub sekundiga 5 meetrit. Kahjustavad tormid algavad umbes 30 m/s.

Ilmaelemendid

Õhutemperatuur on üks tähtsamaid ilmaelemente. Hommikul on päikest ainult natuke näha. Päeval on päikest täiesti näha. Mida rohkem on päikest, seda rohkem on kiirgust ja seda rohkem soojust neeldub.
 Õhk soojeneb peamiselt maapinna soojusest. Aluspinna värvist sõltub soojuse neeldumise hulk. Näiteks suvel on asfalt väga kuum, ei kannata isegi mitte kõndida. Aga liiva peal saab, sest liiv pole üldse kuum. Seda sellepärast, et asfalt on musta värvi ja must värv neelab rohkem päikesekiirgust.

Ilm

Vastavalt ilmale kantakse erinevaid riideid: Kui väljas on külm, kannad paksemaid riideid. Kui väljas on soe siis kannad õhemaid riideid. Ilmast sõltub tihtipeale ka inimese tuju.

 Ilm on erinev hommikul, päeval ja õhtul. Kindlat kohta iseloomustavad ilma järgi ilmaelemendid:

õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm, lumi.

Ilm võib muutuda õhumasside järgi. Eesti ilma mõjutab Atlandi ookeani õhumass. Kuna see on niiske, siis Eestis on suvel vihmane, talvel lörts. Euraasia mandrilt tuleb soe ja kuiv õhk, pilved kaovad. Põhjatuulega tuleb Eestisse talvel külm pakane.

 Ilma saab vadata ka ilmakaardi järgi. Ilmakaardile saab näiteks panna kas lumepaksuse, tuleohu kõrguse, sooja.

Ilm on õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal hetkel.

Õhu saastamine ja kaitse

Inimene reostab õhku. See võib tunduda raske, sest atmosfääris on õhku väga palju. Õhureostust aitab vähendada tuul. Tuul kannab õhku poole. Seepärast ei olegi maa peal kohta, kus oleks täiesti puhas õhk.
 Õhkkonnas on ka selline asi nagu sudu. Sudu on pandud kokku sõnadest suits ja udu. Sudu on kahte tüüpi. Los Angelese ja Londoni sudu.
 Ühed suurimad õhu saastajad on autod. Autode heitgaasides on palju vingugaasi mis on õhust paksem ja langeb maapinna lähedale. Seepärast Mõnel väikesel lapsel on tee ääres raske hingata.
 Viimastel aegadel on tehtud palju, et õhku kaitsta. Suurte tööstute korstnatele on pandud filtrid, mis püüavad ohtlikud ained kinni. Ka autode kütuse koostises on vähendatud õhule ohtlikke aineid.

Õhk ja loomad

Peaaegu kõik organismid vajavad hapnikku. Aga ainult vähesed suudavad selle sees lennata. Inimene lennata ei suuda, kuigi on proovitud. Kui sa lehvitad käsi siis tunned, et õhk surub vastu.
 Linnud on lendamiseks kohastunud. Neil on tiivad, mida on vajavad lendamiseks. Lind on kaetud sulgedega. Need suurendavad lennupinda. Linnud peavad olema kerged ja seepärast on nende luud seest õõnsad.
 Putukatel on tiibu kaks paari. Nendel pole luid. Luude asemel on sooned.
Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata.
 Tiivad - Linnud
Lennus - Nahkhiir
Nahakurd - Lendorav

Õhk ja taimed

Õhu koostis on peaaegu muutumatu. Aga samas hingamisel ja põlemisel kulub hapnikku ja jääb järele süsihappegaasi. Seega peab kusagilt hapnikku juurde tekkima.
 Nagu ka loomad, peavad taimed toitu saama. Ainult, et taimedel on toidu saamine palju lihtsam. Taimed toodavad oma toitaineid ise, lehtedes. Nad võtavad juurtega mullast vett, milles on lahustunud ja lihtsamaid toitaineid. Valgusest, veest, süsihappegaasist ja energia abil valmistavad nad suhkrut, mida kutsutakse glükoosiks. Samal ajal tekib hapnik.