Hapnik

Hapnik on gaas, mis kuulub õhu koostisesse. Ka põlemiseks on vaja hapnikku. Seda saab kontrollida lihtsa katsega.
1. Panna küünal põlema ja see kausi põhja külge sulatada,
2. Valada kaussi vett, kuid ära küünalt kustuta.
3. Panna põlevale küünlale tagurpidi klaas.
Põlemiseks on vaja hapnikku. Küünal põleb seni, kuni hapnik saab otsa. Klaas muutub uduseks, sest põlemisel eraldub veeauru ja süsihappegaasi. Kui põlemisel on liiga vähe hapnikku, siis tekib vingugaas, millest enamus on mürgine. Suur kogus on isegi eluohtlik.
Elusolendid kasutavad hapnikku hingamiseks. Hapnikku toodavad taimed. Seda tõestati ühe katsega.
Hapnikku on ka vaja veel surnud organismide lagunemiseks. Lagundavad organismid vajad hapnikku ja selle tarbides lagundavad. Lagundamine, hingamine ja ka põlemine vajavad kõik hapnikku.

Tuul on õhu liikumine

Tuul teeb nii head kui ka halba: Jahutab meid suvel, Kannab edasi purjekaid aga ka lõhub metsa ja uputab merel laevu. Tuul tekib õhurõhu muutuse tõttu. Kui päike soojendab maad, siis see soojendab ka õhku. Tihtipeale on mõnes paigas soojem ja mõnes külmem. Päikest lihtsalt ei jätku igale poole võrdselt. Soojenenud õhk tõuseb üles. Tihe külm õhk aga liigub aladele, kus on õhk hõredam. Sellest tekibki tuul.
 Tuul aitab taimedel paljuneda. Taimed paljunevad tuulega või loomadega. Nende õie keskel on osad, mis võtavad vahetult osa taime paljunemisel. Need osad on emakas ja tolmukad. Emakatel on osa, mida nimetatakse emakasuudmeks.

Õhu omadused 2

Kui panna kilekott purgi peale ja selle külge kumm, siis seda ei saa kokku suruda. Seda nimetatakse õhurõhuks. Rõhk tekib aineosakeste põrkumise tõttu. Õhuosakesed põrkavad oma teel õhus osakeste vastu. Osake annab löögi ja sellest tekibki rõhk.

 Maa-lähedane õhukiht on teiste õhukihtide all kõige enam kokku pressitud. Siin on tihedaim õhk ja rõhk on väga kõrge. Kui liigume kõrgemale, siis langeb ka rõhk. Mägironijad tunnevad õhurõhu muutumist mägedes. mäed on kõrgemal ja nii on seal rõhk madalam.

Õhu Omadused

Puhas õhk on värvitu, lõhnatu ning läbipaistev segu gaasidest. Gaasilises olekus on molekulide vahelised kaugused väga suured ja molekulid liiguvad. Soojenemisel haakavad osakesed kiiremini liikuma, aga madalamal temperatuuril nad liiguvad aeglasemalt. Väga raske on osakeste kiirust määrata. Lihtsam on mõõta Temperatuuri. Mida soojem on asi, seda soojem temperatuur. Ka õhul on temperatuur.
 Õhuga on seotud üks omadus. Selle nimi on Soojuspaisumine.

Õhk

Õhk on meie ümber igal pool. Õhku me ei näe ega tunne selle lõhna. Õhk on gaaside segu:
Lämmastik-78%
Hapnik- 21%

Õhk koosneb suuresti lämmastiku ja hapniku molekulidest. Õhus on ka teisi gaase, näiteks süsihappegaas. Õhus on ka tolmu.
 Maad ümbritseb õhukiht, mida nimetame atmosfääriks.