Ilmastik

Kõik inimesed on harjunud sellega, et ilm muutub: Kord on päikseline, kord tuuline, kord vihmane, kord udune, kord soe, kord külm. Nende kõikide ilmade keskmine seisund kindla aja jooksul ongi ilmastik.
 Eestis on äratuntavad neli aastaaega. Aastaaja saab määrata ilmastiku muutuse järgi.
Talvel on lumi, ilm on külm.
Kevadel lumi sulab, jää kaob, ilm soojeneb.
Suvi on soe, pikad päevad, valgemad ööd.
Sügisel ilm muutub külmemaks, lehed langevad puudelt.

Ilmaelemendid. Sademed.

Sademeid on erinevaid: Vihm, lumi, lörts, rahe. Igas pilves liiguvad veeauru osakesed väga kiiresti ja need põrkuvad. Seepärast iga pilv ei toogi mingit sadet. Vihm tekib, kui põrkuvad veeauru osakesed liituvad ja muutuvad raskeks ning alla sajavad. Kui pilves on külmakraadid, muutub veeaur jääkristallideks ja nende liitudes tekib lumehelves. Aga alati ei tule sademed pilvest. Kui õhk maapinna lähedal jahtub, siis veeaur kondenseerub ja tekib udu.
 Sademete paksust mõõdetakse sadememõõtjaga. See toimib nii: Sademed langevad läbi lehtri anumasse. Need kallatakse mõõteklaasi ja see mõõdetakse millimeetrites. Kui iga päev sademeid mõõta, saab arvutada sademete hulka päevas, kuus või aastas.

Pilved

Pilvi on erinevaid, ja kõik toovad erineva ilma. Kui päeval pilvi pole, siis jõuab maapinnale palju päikesekiirgust ja maa soojeneb kiiremini. Kui aga tulevad pilved, siis jõuab maale vähem päikesekiirgust ja maa soojeneb aeglasemalt. Kui aga öösel pole pilvi, siis kaob kiirgus vabalt maailmaruumi. Pilvisel ööl kaob vähem kiirgust, sest pilved takistavad. Pilvi on kolme eri tüüpi:


Kiudpilved


                                                                 





                                                            Rünkpilved












Kihtpilved

Tuule suund ja kiirus

Ilmateates alati räägitakse tuule suunast. Näiteks lõuna tuul toob sooja ilma, kirdetuul aga pilvitu taeva ja külma õhu. Hea on teada ka tuule kiirust. Mida kiirem tuul, seda rohkem kahjustusi. 5 m/s tähendab seda, et tuul liigub sekundiga 5 meetrit. Kahjustavad tormid algavad umbes 30 m/s.

Ilmaelemendid

Õhutemperatuur on üks tähtsamaid ilmaelemente. Hommikul on päikest ainult natuke näha. Päeval on päikest täiesti näha. Mida rohkem on päikest, seda rohkem on kiirgust ja seda rohkem soojust neeldub.
 Õhk soojeneb peamiselt maapinna soojusest. Aluspinna värvist sõltub soojuse neeldumise hulk. Näiteks suvel on asfalt väga kuum, ei kannata isegi mitte kõndida. Aga liiva peal saab, sest liiv pole üldse kuum. Seda sellepärast, et asfalt on musta värvi ja must värv neelab rohkem päikesekiirgust.

Ilm

Vastavalt ilmale kantakse erinevaid riideid: Kui väljas on külm, kannad paksemaid riideid. Kui väljas on soe siis kannad õhemaid riideid. Ilmast sõltub tihtipeale ka inimese tuju.

 Ilm on erinev hommikul, päeval ja õhtul. Kindlat kohta iseloomustavad ilma järgi ilmaelemendid:

õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm, lumi.

Ilm võib muutuda õhumasside järgi. Eesti ilma mõjutab Atlandi ookeani õhumass. Kuna see on niiske, siis Eestis on suvel vihmane, talvel lörts. Euraasia mandrilt tuleb soe ja kuiv õhk, pilved kaovad. Põhjatuulega tuleb Eestisse talvel külm pakane.

 Ilma saab vadata ka ilmakaardi järgi. Ilmakaardile saab näiteks panna kas lumepaksuse, tuleohu kõrguse, sooja.

Ilm on õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal hetkel.

Õhu saastamine ja kaitse

Inimene reostab õhku. See võib tunduda raske, sest atmosfääris on õhku väga palju. Õhureostust aitab vähendada tuul. Tuul kannab õhku poole. Seepärast ei olegi maa peal kohta, kus oleks täiesti puhas õhk.
 Õhkkonnas on ka selline asi nagu sudu. Sudu on pandud kokku sõnadest suits ja udu. Sudu on kahte tüüpi. Los Angelese ja Londoni sudu.
 Ühed suurimad õhu saastajad on autod. Autode heitgaasides on palju vingugaasi mis on õhust paksem ja langeb maapinna lähedale. Seepärast Mõnel väikesel lapsel on tee ääres raske hingata.
 Viimastel aegadel on tehtud palju, et õhku kaitsta. Suurte tööstute korstnatele on pandud filtrid, mis püüavad ohtlikud ained kinni. Ka autode kütuse koostises on vähendatud õhule ohtlikke aineid.

Õhk ja loomad

Peaaegu kõik organismid vajavad hapnikku. Aga ainult vähesed suudavad selle sees lennata. Inimene lennata ei suuda, kuigi on proovitud. Kui sa lehvitad käsi siis tunned, et õhk surub vastu.
 Linnud on lendamiseks kohastunud. Neil on tiivad, mida on vajavad lendamiseks. Lind on kaetud sulgedega. Need suurendavad lennupinda. Linnud peavad olema kerged ja seepärast on nende luud seest õõnsad.
 Putukatel on tiibu kaks paari. Nendel pole luid. Luude asemel on sooned.
Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata.
 Tiivad - Linnud
Lennus - Nahkhiir
Nahakurd - Lendorav

Õhk ja taimed

Õhu koostis on peaaegu muutumatu. Aga samas hingamisel ja põlemisel kulub hapnikku ja jääb järele süsihappegaasi. Seega peab kusagilt hapnikku juurde tekkima.
 Nagu ka loomad, peavad taimed toitu saama. Ainult, et taimedel on toidu saamine palju lihtsam. Taimed toodavad oma toitaineid ise, lehtedes. Nad võtavad juurtega mullast vett, milles on lahustunud ja lihtsamaid toitaineid. Valgusest, veest, süsihappegaasist ja energia abil valmistavad nad suhkrut, mida kutsutakse glükoosiks. Samal ajal tekib hapnik.

Hapnik

Hapnik on gaas, mis kuulub õhu koostisesse. Ka põlemiseks on vaja hapnikku. Seda saab kontrollida lihtsa katsega.
1. Panna küünal põlema ja see kausi põhja külge sulatada,
2. Valada kaussi vett, kuid ära küünalt kustuta.
3. Panna põlevale küünlale tagurpidi klaas.
Põlemiseks on vaja hapnikku. Küünal põleb seni, kuni hapnik saab otsa. Klaas muutub uduseks, sest põlemisel eraldub veeauru ja süsihappegaasi. Kui põlemisel on liiga vähe hapnikku, siis tekib vingugaas, millest enamus on mürgine. Suur kogus on isegi eluohtlik.
Elusolendid kasutavad hapnikku hingamiseks. Hapnikku toodavad taimed. Seda tõestati ühe katsega.
Hapnikku on ka vaja veel surnud organismide lagunemiseks. Lagundavad organismid vajad hapnikku ja selle tarbides lagundavad. Lagundamine, hingamine ja ka põlemine vajavad kõik hapnikku.

Tuul on õhu liikumine

Tuul teeb nii head kui ka halba: Jahutab meid suvel, Kannab edasi purjekaid aga ka lõhub metsa ja uputab merel laevu. Tuul tekib õhurõhu muutuse tõttu. Kui päike soojendab maad, siis see soojendab ka õhku. Tihtipeale on mõnes paigas soojem ja mõnes külmem. Päikest lihtsalt ei jätku igale poole võrdselt. Soojenenud õhk tõuseb üles. Tihe külm õhk aga liigub aladele, kus on õhk hõredam. Sellest tekibki tuul.
 Tuul aitab taimedel paljuneda. Taimed paljunevad tuulega või loomadega. Nende õie keskel on osad, mis võtavad vahetult osa taime paljunemisel. Need osad on emakas ja tolmukad. Emakatel on osa, mida nimetatakse emakasuudmeks.

Õhu omadused 2

Kui panna kilekott purgi peale ja selle külge kumm, siis seda ei saa kokku suruda. Seda nimetatakse õhurõhuks. Rõhk tekib aineosakeste põrkumise tõttu. Õhuosakesed põrkavad oma teel õhus osakeste vastu. Osake annab löögi ja sellest tekibki rõhk.

 Maa-lähedane õhukiht on teiste õhukihtide all kõige enam kokku pressitud. Siin on tihedaim õhk ja rõhk on väga kõrge. Kui liigume kõrgemale, siis langeb ka rõhk. Mägironijad tunnevad õhurõhu muutumist mägedes. mäed on kõrgemal ja nii on seal rõhk madalam.

Õhu Omadused

Puhas õhk on värvitu, lõhnatu ning läbipaistev segu gaasidest. Gaasilises olekus on molekulide vahelised kaugused väga suured ja molekulid liiguvad. Soojenemisel haakavad osakesed kiiremini liikuma, aga madalamal temperatuuril nad liiguvad aeglasemalt. Väga raske on osakeste kiirust määrata. Lihtsam on mõõta Temperatuuri. Mida soojem on asi, seda soojem temperatuur. Ka õhul on temperatuur.
 Õhuga on seotud üks omadus. Selle nimi on Soojuspaisumine.

Õhk

Õhk on meie ümber igal pool. Õhku me ei näe ega tunne selle lõhna. Õhk on gaaside segu:
Lämmastik-78%
Hapnik- 21%

Õhk koosneb suuresti lämmastiku ja hapniku molekulidest. Õhus on ka teisi gaase, näiteks süsihappegaas. Õhus on ka tolmu.
 Maad ümbritseb õhukiht, mida nimetame atmosfääriks.